• UUDISED

  • UUDISED

  • UUDISED

  • UUDISED

  • UUDISED

  • UUDISED

  • UUDISED

  • UUDISED

28. aprillil tähistatakse ülemaailmset tööohutuse ja töötervishoiu päeva, mille eesmärk on tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamine kogu maailmas. Sellel aastal pööratakse eriliselt rõhku töötajate vaimsele tervisele ja tööstressi ennetamisele.

Peamised töötervishoiuga seotud terviseprobleemid on jätkuvalt kutsehaigused, aga kiiresti kasvav trend on vaimse tervisega seotud probleemid, sest üha rohkemaid inimesi kimbutab tööstress ja läbipõlemine. „Tööstressi ja läbipõlemist on tõesti rohkem näha ning inimesed oskavad ka ise probleemi rohkem märgata. Aga siinkohal ma tahaksin kindlasti välja tuua, et läbipõlemist ei tohiks samastada depressiooni või stressiga, kuigi see kätkeb mõlemale seisundile omaseid tunnuseid. Läbipõlemise põhjusi tuleks otsida eelkõige töökeskkonnast, kuna see on enamasti pikaajalise tööstressi tulemus, mis kujuneb ebaõnnestunud katsetest tulla toime erinevate negatiivsete stressoritega,“ sõnas Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.

Kuigi hetkel pole olukord töötervishoiu valdkonnas ja sellesse panustamises ideaalne, on Põllu sõnul viimastel aastatel toimunud märgatav progress paremuse poole - teadlikkus on kasvanud ja tööandjad on aru saanud, et meie elanikkond vananeb ning töötajate hoidmiseks tuleb nende tervisesse rohkem panustada. „Eestis on väga palju ettevõtteid, kes töötervishoidu tõsiselt panustavad ja ma julgen öelda, et meie kliendid teevad oma töötajate heaks kindlasti rohkem, kui seadus nõuab ning töötervishoidu ei investeerita pelgalt paberi pärast,“ sõnas Põld.

Peamiselt avastatakse töötervishoiu kontrollides arvukalt südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid:  kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus ja psühholoogilised tegurid. Kuid töötervishoiu kontrollis on avastatud ka väga tõsiseid terviseprobleeme nagu näiteks lahtist tuberkuloosi, diabeeti, infarkti ja kasvajaid. „Kõige levinumad tööga seotud probleemid on hetkel aga luu ja- lihaskonna kaebused ning probleemid on järjest noorematel inimestel. Kui selle probleemiga kohe ei tegeleta, siis on meil 20 aasta päras terve põlvkond kroonilisi haigeid,“ lisas Põld.

Tööd tuleks teha veel ka parema koostöö nimel - kõik töötervishoiu arstid peaksid oma informatsiooni samuti digilukku panema, et perearst dünaamikat jälgida saaks. Seda täna paljud teenuseosutajad ei tee ja siin peaks riik järelevalve abil kindlasti muutuste kiirendamisele kaasa aitama. Samuti tuleks rõhku pöörata sellele, et töötervishoiu arsti ja töökeskkonnale tehtud riskianalüüsi poolt välja toodud probleemidega tegeletakse ka parktikas ning siinkohal on väga oluline nii tööandja kui ka töötaja poolne panus.

Qvalitas Arstikeskus