• UUDISED

  • UUDISED

  • UUDISED

  • UUDISED

  • UUDISED

  • UUDISED

  • UUDISED

  • UUDISED

 

MIS ON VALU HIND?

Selleks, et kontoris töötades ei väsiks selg, kael või silmad, tuleks iga 30-45 minuti järel teha pause ja ringi jalutada. Kuna säärast enesekontrolli on ilmselt vähestel, hakkab varem või hiljem kuskilt miskit valutama…

Paraku on kohti, mis võivad pikast istumisest valusaks minna palju: kaela- ja õlavööde, alaselg, küünarliiges, randmed, puusad, põlved… Qvalitas Arstikeskuse füsioterapeut Martin Arguse sõnul peavad lihased ka istudes asendi säilitamiseks tööd tegema. «Lihas, mis teeb tööd, lõpuks väsib, sellest tekib ebamugavustunne, mis võib areneda valuks.»

Et seda ei juhtuks, oleks hea aeg-ajalt istumisasendit muuta. Arguse sõnul tasuks natuke aega istuda näiteks tooliäärel sirge seljaga ja kui see muutub ebamugavaks, võib end vabalt kasvõi kössi lasta. Või veel parem – korra püsti tõusta ja veidi ringi jalutada. «Kõige halvem asend on staatiline ja pole vahet, kas inimene istub, seisab või lamab.»

«Patsiendile olen ma soovitanud telefoni meeldetuletuse panemist või paberilipikut lauale – vahepeal käib sealt silm ikka üle ja liigutamine tuleb meelde. Samuti on abi sellest, kui kontoris tuleb printeri, WC või köögini jõudmiseks paar sammukest teha,» ütleb Argus ja lisab, et mõnes USA ettevõttes on ka lähemad kolleegid paigutatud nii, et omavahel suhtlemiseks tuleb veidi kõndida.

Kuna inimesed kipuvad töölaua tagant püsti kargamise asemel end ühte asendisse unustama, on oluline, et see asend oleks kehale võimalikult vähe koormav. Esimene reegel on see, et monitori ülemine kolmandik olgu silmade kõrgusel. Teiseks tuleb tooli seljatugi reguleerida oma selja loomuliku kõveruse järgi ja kui see pole võimalik, siis kasutada vajadusel patja või ka rulli keeratud pleedi, mis püsib tooli käepidemetel.

«Sõltuvalt sellest, kus on klaviatuur ja hiir, toetugu küünarvarred kas lauale või tooli käetugedele. Kui käed pole toetatud, kipuvad inimesed õlgu tõstma ja see viib mõistagi järgmiste hädadeni,» selgitab Argus. Oluline on ka see, et jalad ulatuks täistallaga vastu maad. Kui laud on liiga kõrge või jalad lühikesed, siis aitab spetsiaalne jalatugi, mida saab vajadusel ka käepärastest materjalidest ise teha. Ja kui tugedest juba juttu tuli, võiks kontoritoolil olla kaelatugi, millele vahepeal naalduda.

Mis puudutab randmeid, siis klaviatuuri ette käival pehmendusel füsioterapeut mõtet ei näe ja ergonoomilise klaviatuuri soetamisele võiks mõelda alles siis, kui kirjatöö tegemine kestab terve päeva. «Ma pole näinud, et ergonoomiline klaviatuur oleks mingi imevahend. Pigem on probleem hiirega ja kui inimene saab siis lõpuks ergonoomilise hiire, mis talle ka päriselt sobib, on vahe tohutu,» ütleb Argus.

Põhjus, miks «hiirekäsi» kipub väsima, on selles, et vastu kõva lauapinda olevat rannet lihas ei kaitse ja kohe naha all on närvid, kõõlused ning veresooned. Kuigi ergonoomiline ehk pehme geelist äärega hiirepadi on siin abiks, on tegelikult veel parem see, kui hiir vahepeal käest ära panna. «Jutt sama, mis tooliga - kui hädapärast istuda pole vaja, võiks püsti tõusta,» ütleb Argus ja lisab, et randmele on parem suur ja raske hiir. «Seda liigutades mängivad kaasa küünarvars ja õlg ning randme koormus on väiksem. Pisikest hiirt liigutatakse seevastu pigem randmega.»

Neile, kel kirjatöö tegemine võtab suure osa ärkvel olemise ajast, on Microsoft loonud skulptuuri meenutava Sculpt Ergonomic’u. Justkui pooleks saetud ja nurga all kokku liimitud klaviatuuri mõte on lihtne: selle asemel, et inimene peaks oma randmeid küünarvarre suhtes nurga all hoidma, on pööratud hoopis tähti. Koos mugava ja pehme käetoe, munaja hiire ning eraldi asetseva miniklaviatuuriga numbrite jaoks moodustub tõeliselt muljetavaldav ja kolleegides kadedust tekitav kombinatsioon kontoririistvara.

Paraku on kõnealusel komplektil ka mitu halba külge. Esiteks muidugi hind, mis - sõltuvalt müügikohast - algab 100 euro juurest (tõsi, Microsoftil on ka tagasihoidlikuma välimusega odavamaid alternatiive). Teiseks ei pruugi munajas hiir kõigile sobida ja vähemasti siinkirjutaja jaoks asendus ergonoomiline ekstaas kiiresti rõlge randmevaluga. Kolmandaks nõuab kumeral klaviatuuril kirjutama õppimine harjutamist, sest mõned tähed on tavapärasest justkui kõrgemal. Seetõttu on kirjutades justkui tunne, et keegi on auto siduri- ja piduripedaali asukoha ära vahetanud ning nende asukohta tuleb kogu aeg meeles pidada.

Ja siin ongi sobiv tuua taas mängu füsioterapeudi soovitus keskenduda hoopis sobiva hiire otsimisele. Tavalisest märksa kõrgemad «närilised», mis võimaldavad toetuda randme asemel hoopis labakäe küljele, maksavad alates paarikümnest eurost.

Muide, enda jäsemete liigutamine on täitsa tasuta!

 

ABIKS IKKA

  • 1.WCs käimine, lõunapaus, suhtlemine kolleegiga - kõikjale võiks mahtuda natuke kõndimist ja ideaalis iga 30-45 minuti järel. Ka poes võiks käia auto asemel jalgsi.
  • 2.Kasuta lifti asemel treppi!
  • 3.Kui päev otsa istuda ja õhtul autoga trenni sõita, võivad tekkida spordivigastused, sest lihased, kõõlused ja sidemed pole lihtsalt harjunud äkitselt suure kiiruse ja koormusega liikuma. Siin on abiks soojendus ja sobiv koormus.
  • 4.Trennist tuleb tunda rõõmu, sest ainult nii saab kehalisest aktiivsusest elu tavapärane osa. Alustada võib veidi tempokama jalutamisega.
  • 5.Enamus inimestest tunneb elu jooksul alaseljavalu ja tavaliselt pole see midagi tõsist. Kui valu kestab mitu kuud, võib asi olla krooniline, seega mida varem perearsti või füsioterapeudi juurde minna, seda parem.

Allikas

Postimees, Arter, tekst Madis Vaikmaa

Qvalitas Arstikeskus